UUS FILM - "HIITE LUMMUSES"ÜHEKSAVÄGISED (2010)PÕDRA KUNINGRIIK (2007)EESTI KOTKA-AABITS (2005)SUNDASUNIK (2004)PESUPÄEV ehk VÄIKE LINNUAABITS (2002)TERRA SILVESTRIS (2002)ÖÖBIKU SALADUS (2000)

Üheksavägised (2010)

PÕDRA KUNINGRIIK (2007)

EESTI KOTKA-AABITS (2005)

SUNDASUNIK (2004)

Pesupäev ehk väike linnuaabits (2002)

TERRA SILVESTRIS (2002)

ÖÖBIKU SALADUS (2000)

Eesti kotka-aabits, (2005)

GAVIAFILM 2005

Loodusfilm „Eesti kotkad”, 51 min

Film on rännak Eestimaa kotkaste varjatud maailma. Vaatajal avaneb unikaalne võimalus saada sinasõbraks Eestimaal pesitsevate kotkastega ja näha, kuidas elavad need kuninglikud linnud oma keskkonnas.  Filmis on esitatud kõik Eestimaal pesitsevad kotkad: kaljukotkas, merikotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas, kalakotkas ja madukotkas. Tavalise inimese kohtumine kotkaga looduses on küllalt erakordne. Kotkad on Euroopa looduskaitse reeglistiku järgi esimese kategooria alla kuuluvad linnud ja nende pesitsuspaigad on avalikkuse eest varjatud. Filmivaatajale avaneb ainukordne võimalus osa saada nende lindude eluolust.

Dokumentaal „Kotkaseire Eestis”, 30 min
Dokumentaal annab ülevaate kotkaste uurimise ja kaitse ajaloost Eestis. 1960. aastail paari loodusmehe algatatud ettevõtmine uurida  kotkaste pesitsemisedukust arenes tasahilju kogu Eestit hõlmavaks vabatahtlikuks, kuid tegusaks ühenduseks Kotkaklubi. See huvialameeste ühendus, kuhu kuulub nii teadlasi kui asjaarmastajaid, peab oma kutsumuseks seista kotkaste hea käekäigu eest Eestis.

DVDga on kaasas:

Brošüür „Eesti kotka-aabits”, kust leiab kõigi Eestis pesitsevate kotkaste ja must-toonekure lennufotod ning kirjelduse paikadest, kus neid linde kohata võib. Brošüür on eesti ja inglise keeles.

Multimeediaprogramm „Eagle Guide”, mis lisab teavet Eestis pesitsevate kotkaste ja must-toonekure kohta. Olulisemad teemad on kotkaste välitunnused ja määramine, levik, pesitsemine, saagijaht ja saak, ränne, arvukus ja selle muutused Eestis. Sisaldab mitmekesiseid selgitavaid skeeme ja pilte. Programm on eesti ja inglise keeles.

 

  • Kalakotkaid pole Eestis kuigi palju, ligikaudu 50 paari, enamik neist pesitseb Lõuna- ja Kirde-Eestis. Umbes nelikümmend pesa on ornitoloogide vaatluse all. Kalakotkas kaalub kõigest poolteist kilo. Ta on meie kotkastest kõige väiksem. Pikkade, nurkjate tiibade siruulatus on aga üle pooleteise meetri. Kalakotka keha alapool on valdavalt helevalge. Samuti on valge ka turris kuklasulestik. Must tugevalt kõverdunud nokk, heledad silmad ja pealt poolt tumepruunid tiivad muudavad ta hõlpsasti äratuntavaks nii lennus kui oksal istuvana.
  • Merikotkas on Eesti kotkastest kõige suurem. Tema tiibade siruulatus küünib tervelt kahe ja poole meetrini, kaal seitsme kilogrammini. Suurus annab merikotkale väärika oleku, tema liigutused, eriti õhus, on aeglased ja rahulikud. Merikotka elu, nagu nimigi ütleb, on seotud merega või mõne suurema siseveekoguga. Peamise osa tema toidust moodustavad kalad ja veelinnud.
  • Kaljukotkas on meie kotkastest vahest kõige eraklikuma eluviisiga. Ta pesitseb rabade ja soode vahel, vanades puutumatutes metsades, kuhu inimesel on raske pääseda. Kaljukotka jahimaaks ongi ümbritsevad sood, rabad ja luhad. Tema saagiks langevad ka suuremad loomad, kellest vaid jõud üle käib, nagu jänesed, pisikiskjad, kanalised ja isegi nii suur lind nagu sookurg. Merikotkale jääb kaljukotkas suuruselt pisut alla, küll aga on ta osavam.

Kaljukotkas.

Merikotkas.

Madukotkas.

Suur-konnakotkas.

Konnakotkas.

Kalakotkas kalaga.

Hübriid-konnakotkas.